"Pealtnägija": Kas teisitimõtlejate järgi nuhkimine on kapo ülereageering või hind meie turvalisuse eest?
Täiendatud!

Loomakaitseaktivistid protestisid juulis 2008 Tallinnas Suurbritannia saatkonna ees karusnahkade kasutamise vastu Shoti kaardiväes.  (Teet Malsroos)

Kristina Mering ja Martin Garbuz on tavalised gümnasistid, ent ometi on need kaks Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturienti kaitsepolitsei luubi all. "Pealtnägija" küsis, kas selline nuhkimine oma kodanike järele on kapo ülereageering või paratamatu hind meie kõigi turvalisuse eest.

"Ma ei uskunud iial, et see uurimine minuni jõuab," tunnistas 17aastane Kristina ETV saates "Pealtnägija".

Lugu on seda uskumatum, et esmapilgul tundub kõik täiesti süütu. 15aastaselt loobus Kristina lihast ja pisut hiljem kõigi loomset päritolu toodete tarbimisest. Gümnasistina sai temast aktiivne loomaõiguslane survegrupis Loomade Nimel. Pisut hiljem liitus rühmaga tema klassivend, 18aastane Martin.

Kristina on Eesti karusnahakaupmeeste hirm ja üks loomaõiguslaste esiaktiviste. Ta on platsis peaaegu igal piketil: jagamas lendlehti peente moebutiikide ees, marssimas läbi linna koos aatekaaslastega, protesteerimas Briti saatkonna esisel ja südilt meelt avaldamas loomatsirkuse väravas. Ta pole mitte ainult paljude sääraste ürituste kõneisik, vaid ka korraldaja.

Loomade Nimel, kuhu Kristina ja Martin kuuluvad, on siiski kraad kangem kui tavalised loomakaitsjad. Lihtsalt öeldes, kui loomakaitsjad võitlevad selle nimel, et loomi peetaks võimalikult heades tingimustes, siis loomaõiguslaste missioon on, et tööstuslik loomapidamine üldse ära lõpeks.

Ehkki loomaõiguslased ise kinnitavad, et nende aktsioonid on alati seaduslikud ja vägivallatud, ei veena see jutt kaitsepolitseid. Noored ja nende pered on kutsutud salapolitseisse "kohvile". Kapo sõnul on vestlused preventiivsed - parem karta kui kahetseda. "On väga tõenäoline, et tulevikus saavad teist inimesed, kes hakkavad mässama - aknaid lõhkuma jne.," edastas Kristina kaitsepolitsei põhjendust.

Kapo komissari Andres Kahari sõnul on põhjust muutuda murelikuks, sest "ei kuulata politsei korraldusi, esineb vararikkumisi - jumal teab, kuhu jõutakse".

Kahar väidab, et vestlus kapoga on vabatahtlik.

Aktivistid ise nimetavad seda aga ahistamiseks, sest kapo on esitanud kutsed vormis: "Kas tulete ise kohale või tuleme me teile järele." Kapo on jutul käinud aktiviste ähvardanud, et juhul, kui nad ei tee koostööd, kantakse nad näiteks ökoterroristide nimekirja, mis sulgeks noorte jaoks välispiirid.

Endine õiguskantsler Allar Jõks peab kapo toimimist õigusvastaseks. "See on inimese põhiõiguste piiramine," sõnas Jõks.

Kaitsepolitsei tähelepanu all on ka teisitimõtleja, anarhist Tõnis Viira, kes käis möödunud suvel Peterburis protestimas G8 tippkohtumise ajal ning tänavu Briti saatkonna ees Iraani sõja vastu. Viira on käinud samuti kapoga vestlemas, kuid ütleb, et tema tegevus on olnud seaduslik ning tal pole midagi karta.

Ometi tabas noort meest löök siis, kui sponsorfirma lõpetas talle ootamatult doktorantuuri stipendiumi maksmise. Viira teada on rahavoo lõppemise taga kapo poolt firmale saadetud kiri.

Allar Jõks kommenteeris, et pärast 11. septembrit 2001, mil USA-s toimus terrorirünnak, eelistatakse maailmas turvalisust isikuvabadustele.